Viies veerandaeg

Tänavu Tartu Ülikool Maks & Mooritsa eest hooaega suurepäraselt alustanud Markus Ilver teeb küll profina alles esimesi samme, aga tema karjäär on juba põnevam kui enamikel meestel ketse varna riputades. Sellest teekonnast käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates „Viies veerandaeg“.

Esiteks rääkisime mõistagi Tartu suurepärasest hooaja algusest, sest Eesti-Läti liigas on marsitud võidult võidule. Tõsi – eurosarjast langeti siiski juba alagrupiturniiri järel, kus alistati küll kahel korral FC Porto, ent kaotati nii Rostockile kui Antwerpenile.

Seejärel pöörasime pilgud teisele poole Atlandi ookeanit, kuhu Ilver läks juba 11. klassis ehk 17aastaselt. Ootamatul kombel leidis ta end mõne nädala järel juba Massanutteni sõjaväeakadeemiast, kus ta pidi igal hommikul laulma kohalikku hümni ning kandma mundrit. Gümnaasiumi lõpetas ta siiski juba pärisinimeste vahel ja suundus seejärel treenima mainekasse Wisconsini ülikooli. Just treenima, sest nelja aasta jooksul ta suurt platsile ei pääsenud. Miks? Selgub juba saates.

Loomulikult tuli jutuks ka 23aastase noormehe kuulus isa Priit, kes omal ajal samuti Eesti kossukoondist esindas.

Kohustuslikus meene segmendis kaalus Ilver meile ka mõne Massanutteni sõjaväeakadeemia eseme toomist, kuid ei hakanud neid kaste lahti koukima. Niisiis rikastus meie kogu Wisconsini ülikooli treeningsärgiga, sest – nagu juba öeldud – just treenimisega ta seal eeskätt tegeleski.

Veel mullu Tartu Ülikool Maks & Mooritsaga Eesti korvpalli meistriliiga finaalseerias mänginud Rain Veideman on nüüd mõneks ajaks eliitseltskonnast taandunud. Nii on ta üle võtnud esiliigas mängiva kodukandiklubi Haljala NGU (kes ei tea, siis Veideman avaldab NGU tähenduse!), kus ta on nii mängija kui asjaajaja. Karjääri värvikamaid lugusid käis legendaarne koondislane meenutamas Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“.

34aastane Veideman sõnas, et praegu on ta küll Haljala mees, aga on pidanud Andres Sõbraga maha omajagu vestluseid. Kui tal peaks tekkima soov Eesti-Läti liigasse naasta, piisaks ühest kõnest. Samuti on ta endiselt saanud pakkumisi välismaalt.

Karjäärile tagasi vaadates meenutas Veideman 17aastaslet Kuremaa ridades Viktor Sanikidzelt saadud koppa, mis oli tema „welcome to the league“ moment. Samuti rääkis ta kuldsetest Rakvere Tarva aegadest, kus ta sai suisa seitsmelt õpetajalt dabroo tundidest puududa.

Samuti rääkis Veideman lugusid, kuidas sai Indrek Visnapuu Tartu meeskonnast kinga ja millised magusad karistused mõtles mängijatele välja Rostockis treenerina töötanud Dirk Bauermann.

Lisaks avaldas ta paiga, kus teenis karjääri parimat palka ning mis on tema suurimad kahetsused ja parimad tööandjad.

Kohustuslikus meene segmendis tõi Veideman meile ilmselt kogu kogu kõige tähendusrikkama eseme, kui saabus stuudiosse sisetallaga. Nii rääkisime saate lõpus pikemalt tema kuulsast Nunnust ehk vasakust jalast.

Viimasel kahel hooajal Rapla Avis Utilitase Eesti meistrivõistlustel medalini aidanud Tormi Niits on nüüd maandunud Keilas. Klubivahetusest, põnevast uuest mängupaigast ja kõigest muust käis ta rääkimas Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg".

Alustuseks rääkis Keila kapten meeskonna raskest hooaja algusest ja avaldas hämmingut, et teda pandi suvel nii kindlalt paari Pärnuga. Läbirääkimised küll olid, kuid temast polnud kordagi kindlalt saamas Pärnu meest.

Lisaks võrdles ta treenereid, kelle käe all on õnnestunud mängida. Pärnus sai ta end proovile panna noore Heiko Rannula käe all, Rakvere Tarvas juhendas teda praegu Riia Zelli eest suuri asju tegev Juri Umbraško, Raplas võitis ta medaleid Brett Nõmme näpunäidete järgi ning nüüd juhendab teda legendaarne Andres Sõber.

Niits sõnas, et tema kindel eesmärk on mängida tulevikus välismaal. Seejuures avaldas ta senised võimalused ja tuleb välja, et neid on olnud mitmeid.

Kohustuslikule meene segmendile lähenes Niits originaalselt ja tõi meile peotäie tammetõrusid ja -lehti. Põhjuseks kuulus Orissaare tamm, mis talle lapsepõlves noore jalkakutina pidevalt jalgu jäi ja just seetõttu ta korvpalli juurde jõudiski.

Erik Makke on järjekordne hea näide noorena välismaale läinud korvpallurist, kes ei häbene vajadusel tulla tagasi Eestisse, et siinse meistriliiga kaudu end suurelt pildile mängida. Tänu Keila Coolbetile ja Kalev/Cramole on see tal ka õnnestunud.

Makke käis külas "Viienda veerandaja" taskuhäälingul, kus rääkis oma senisest karjäärist. Selgub, et tema teekond Itaalias oli nii keeruline, et isegi guugeldades pole võimalik täit pilti ette saada. Õnneks suutis ta ise selles siiski kuidagi orienteeruda ja kaasa aitasid kindlasti ka Itaaliasse talvituma sõitnud vanavanemad.

Neli aastat Itaalias veetnud Makke tuli mullu tagasi kodumaale ja lõi käed kodulinnaklubi Keila Coolbetiga. Seal mängis ta end kõigest kuu ajaga nii tugevalt pildile, et juba tuli uksele koputama vihane linnarivaal Keila KK eesotsas Andres Sõbraga. Loomulikult lahkasime saates ka Keila kossutüli ja Makke rolli selles.

20aastane mängujuht avaldas, et kui ta poleks pidanud suvel parema õlaga operatsioonile minema, oleks ta tõenäoliselt praeguseks juba mõnes USA ülikoolis ja kaasa teinud ka pika koondisesuve. Paraku soovis tema keha ja erakordselt painduvad liigesed teisiti.

Kohustuslikule meene segmendile lähenes Makke omamoodi, sest esimese külalisena tegi ta saatesse tuleku nimel ka arvestatava väljamineku ja ostis (!) meile raamatu!

EM-finaalturniiril Eesti korvpallikoondise eest korralikku mängu näidanud Kregor Hermet oli sarnases kohas ka kolme aasta eest: siis jäi ta ühena esimestest koosseisust välja, nüüd pääses aga ühena viimastest sisse. Sellest, vaimsest tervisest, Kalev/Cramo hetkeseisust ja paljust muust käis Hermet rääkimas Õhtulehe korvpallisaatele „Viies veerandaeg“.

Saate alustuseks võtsime EMi finaali ja turniiri tervikuna pulkadeks lahti ning arutlesime teemal, kumb on Saksamaa koondisele väärtuslikum, kas Dirk Nowitzki või Dennis Schröder.

Seejärel siirdusim mõtetes juba järgmisesse nädalasse, sest värskelt Vladas Garastase turniiri võitnud Kalev/Cramo läheb Bulgaariasse mängima meistrite liiga kvalifikatsiooniturniiri. Selgub, et uued mehed tunduvad lubavad ja üks neist on lausa kõige jõhkram tööloom, keda Hermet kunagi näinud. Jah, kuuldavasti isegi veel hullem kui Kristjan Kangur!

Saate põhiteemaks oli mõistagi EM-finaalturniiri kokkuvõte, Henri Drelli rappimine ja sportlaste töö mentaalse poolega. Hermeti sissevaade sellesse kõigesse - eriti just spordipsühholoogiasse - on kindlasti kohustuslik kuulamine igale spordisõbrale.

Kohustuslikus meene segmendis saabus Hermet stuudiosse lausa kahe esemega: esiteks rääkis ta oma õpingutest Tallinna Tehnika Kõrgkoolis ja pärandas meile oma kaustiku ning teisena võttis ta kaasa golfipalli ning rääkis oma uuest hobist.