<description>Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast, mille eesmärk on testida energiatõhusamat tootmistehnoloogiat ja siseneda kiiresti kasvavale rahvusvahelisele merenduskütuste ning väetiste turule. Ettevõtte juht Erik Laidvee ütleb, et otsustavaks saavad elektri hind, skaleerimisvõimekus ja ekspordinõudlus.

Roheammoniaaki nähakse üha enam ühe võimaliku lahendusena rahvusvahelise merenduse süsinikuheite vähendamiseks. Paldiski pilootprojekt on suunatud eeskätt ekspordile ning lõpptarbijateks saavad tõenäoliselt laevandusettevõtted ja pikemas plaanis ka väetisetootjad.

Paldiski rajatav tehas on pilootprojekt, kus toodetakse aastas ligikaudu 40 000 tonni rohevesinikku ja sellest omakorda umbes 22 500 tonni roheammoniaaki. Samas sõnab Laidvee, et päris arvestatavast tootmisest saaks rääkida kümme korda suuremate koguste juures.

Samas tunnistab ettevõtte juht, et Eesti üheks suurimaks kitsaskohaks on elektri hind. Elektrikulu moodustab ligi 70% roheammoniaagi omahinnast, mistõttu rajatakse Paldiskisse paralleelselt ka gaasielektrijaam. Elektrijaama eesmärk on tagada tootmisele stabiilsem ja konkurentsivõimelisem energiasisend ning vähendada sõltuvust turuhindadest.

Pilootprojekti õnnestumisel näeb ettevõte järgmise sammuna märksa suuremaid tehaseid, sealhulgas Ida‑Virumaal ja pikemas perspektiivis ka väljaspool Eestit. „Väikesed mahud ei vii veel kasumisse – skaleerimine on vältimatu,“ ütleb Laidvee.

Saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pildil Erik Laidvee. Autor: Raul Mee</description>

Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 val…

Eesti kapitalil põhinev ettevõte Derivaat NH3 valmistub Paldiskis käivitama roheammoniaagi piloottehast, mille eesmärk on testida energiatõhusamat tootmistehnoloogiat ja siseneda kiiresti kasvavale rahvusvahelisele merenduskütuste ning väetiste turule. Ettevõtte juht Erik Laidvee ütleb, et otsustavaks saavad elektri hind, skaleerimisvõimekus ja ekspordinõudlus.

Roheammoniaaki nähakse üha enam ühe võimaliku lahendusena rahvusvahelise merenduse süsinikuheite vähendamiseks. Paldiski pilootprojekt on suunatud eeskätt ekspordile ning lõpptarbijateks saavad tõenäoliselt laevandusettevõtted ja pikemas plaanis ka väetisetootjad.

Paldiski rajatav tehas on pilootprojekt, kus toodetakse aastas ligikaudu 40 000 tonni rohevesinikku ja sellest omakorda umbes 22 500 tonni roheammoniaaki. Samas sõnab Laidvee, et päris arvestatavast tootmisest saaks rääkida kümme korda suuremate koguste juures.

Samas tunnistab ettevõtte juht, et Eesti üheks suurimaks kitsaskohaks on elektri hind. Elektrikulu moodustab ligi 70% roheammoniaagi omahinnast, mistõttu rajatakse Paldiskisse paralleelselt ka gaasielektrijaam. Elektrijaama eesmärk on tagada tootmisele stabiilsem ja konkurentsivõimelisem energiasisend ning vähendada sõltuvust turuhindadest.

Pilootprojekti õnnestumisel näeb ettevõte järgmise sammuna märksa suuremaid tehaseid, sealhulgas Ida‑Virumaal ja pikemas perspektiivis ka väljaspool Eestit. „Väikesed mahud ei vii veel kasumisse – skaleerimine on vältimatu,“ ütleb Laidvee.

Saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pildil Erik Laidvee. Autor: Raul Mee

16.12.25 Cleantech: Paldiskisse kerkib kahe aasta pärast roheammoniaagi tehas

<description>Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, kus ambitsioonide asemel loevad rakendused, tootmine ja julgeolek. Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhi Kädi Ristkoki sõnul on roheline innovatsioon üha enam seotud tööstuse konkurentsivõime ja tarneahelate kindlusega, mitte üksnes kliimaeesmärkidega. Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist.

„Mida pikemad ja keerulisemad on tarneahelad, seda suurem on risk. Kohapealne tootmine ja energiatõhusus ei ole enam ainult keskkonnaküsimus, vaid ka julgeolekuküsimus,“ ütleb Ristkok. Tema hinnangul on just see muutnud rohetehnoloogia atraktiivseks ka traditsioonilisele tööstusele.

Investeeringute maht rohetehnoloogias ei ole viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, kuid kapital liigub rohkem ettevõtetesse, mis on jõudnud turuküpse tootmise faasi. Ristkoki sõnul on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, mis on valmis skaleeruma ja eksportima, mitte jääma prototüübi tasemele.

Rahvusvahelisel tasandil on rohetehnoloogia poliitiline raam muutunud. Euroopa Liidus on fookus liikunud eesmärkide seadmiselt tööstuslike lahenduste loomisele, mille keskmes on puhta tööstuse lepe. Samal ajal ei tähenda USA föderaaltasandi tagasitõmbumine rohepoliitikast, et rohetehnoloogiad seal hääbuksid – mitmed osariigid pakuvad aktiivselt tuge ja investeerimisvõimalusi.

Saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Foto: Andras Kralla</description>

Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, ku…

Eesti rohetehnoloogia sektor on jõudnud faasi, kus ambitsioonide asemel loevad rakendused, tootmine ja julgeolek. Eesti Rohetehnoloogia Liidu juhi Kädi Ristkoki sõnul on roheline innovatsioon üha enam seotud tööstuse konkurentsivõime ja tarneahelate kindlusega, mitte üksnes kliimaeesmärkidega. Kui varasematel aastatel käsitleti rohetehnoloogiat sageli eraldiseisva nišina, siis nüüd on see üha selgemalt osa laiemast majandus- ja julgeolekupildist.

„Mida pikemad ja keerulisemad on tarneahelad, seda suurem on risk. Kohapealne tootmine ja energiatõhusus ei ole enam ainult keskkonnaküsimus, vaid ka julgeolekuküsimus,“ ütleb Ristkok. Tema hinnangul on just see muutnud rohetehnoloogia atraktiivseks ka traditsioonilisele tööstusele.

Investeeringute maht rohetehnoloogias ei ole viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, kuid kapital liigub rohkem ettevõtetesse, mis on jõudnud turuküpse tootmise faasi. Ristkoki sõnul on Eestis järjest rohkem ettevõtteid, mis on valmis skaleeruma ja eksportima, mitte jääma prototüübi tasemele.

Rahvusvahelisel tasandil on rohetehnoloogia poliitiline raam muutunud. Euroopa Liidus on fookus liikunud eesmärkide seadmiselt tööstuslike lahenduste loomisele, mille keskmes on puhta tööstuse lepe. Samal ajal ei tähenda USA föderaaltasandi tagasitõmbumine rohepoliitikast, et rohetehnoloogiad seal hääbuksid – mitmed osariigid pakuvad aktiivselt tuge ja investeerimisvõimalusi.

Saadet juhib Mart Valner.

Saadet toetab Sunly AS ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Foto: Andras Kralla

16.12.25 Cleantech: rohetehnoloogia liigub nišist julgeoleku ja tööstuse keskmesse

<description>Joosepi Talu noorperemees Ranet Roositalu teab omast käest, et maasikakasvatus ei allu kalendrile ega soovidele, saak valmib siis, kui loodus lubab. Pereettevõtte lugu algas enam kui 20 aastat tagasi ning tänaseks on Raneti vastutada nii agronoomia, taimekaitse kui ka müük ja finantsid. Kõige pingelisem aeg on korjehooaeg, mil sajad hooajatöölised ja kümned tonnid marju päevas panevad proovile nii närvid kui vastupidavuse. Tänavune hooaeg tõi kaasa rängad vihmad ja pool saagist hävines, kuid mitmekesine tootmine ja tunnelites kasvatatav vaarikas aitasid riske tasakaalustada. Ranet rõhutab, et edu ei sünni juhuslikult – see on meeskonnatöö ja oskus säilitada rahu ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

Saadet juhib Kristel Viitmann.

Foto autor: Rain Nirgi
</description>

Joosepi Talu noorperemees Ranet Roositalu teab om…

Joosepi Talu noorperemees Ranet Roositalu teab omast käest, et maasikakasvatus ei allu kalendrile ega soovidele, saak valmib siis, kui loodus lubab. Pereettevõtte lugu algas enam kui 20 aastat tagasi ning tänaseks on Raneti vastutada nii agronoomia, taimekaitse kui ka müük ja finantsid. Kõige pingelisem aeg on korjehooaeg, mil sajad hooajatöölised ja kümned tonnid marju päevas panevad proovile nii närvid kui vastupidavuse. Tänavune hooaeg tõi kaasa rängad vihmad ja pool saagist hävines, kuid mitmekesine tootmine ja tunnelites kasvatatav vaarikas aitasid riske tasakaalustada. Ranet rõhutab, et edu ei sünni juhuslikult – see on meeskonnatöö ja oskus säilitada rahu ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

Saadet juhib Kristel Viitmann.

Foto autor: Rain Nirgi


16.12.25 Võitjate põlvkonnad. Joosepi talu noorperemees: „Maasikatele ei saa öelda, et ärge veel valmige, meil on jaanipäev“

<description>B2B-turunduses levib igal aastal sama veendumus: detsembris oste ei tehta, otsustajad on puhkusel ja turundustegevused võib rahulikult pausile panna. See arusaam elab visalt edasi, kuigi harva toetub see tegelikele andmetele. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas detsembris oste sooritatakse, vaid kas sel ajal kujuneb eelistus nende pakkujate kasuks, kes on otsustaja jaoks nähtavad.

Saates "Müüdid B2B-turunduses“ vaadatakse sellele uskumusele otsa faktide kaudu. Arutelu keskmes on küsimus, kas detsember on päriselt madalhooaeg või hoopis periood, mil ettevõtted teevad kokkuvõtteid, panevad paika järgmise aasta eelarved ja jõuavad otsusteni, mille realiseerumine jääb küll kevadesse, kuid mille alus luuakse just aasta lõpus.

Saatekülalised, Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann ning Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm, toovad välja, mida näitavad tegelikud tarbimis- ja meedianumbrid. Räägitakse sellest, kuidas muutub detsembris lugejate ja kuulajate käitumine, millist sisu sel ajal otsitakse ning miks „vaiksemad kuud“ võivad pakkuda turundajale hoopis konkurentsieelise – eeldusel, et eesmärk ei ole kiire müük, vaid nähtavus ostuotsuse kujunemise faasis.
Saade käsitleb ka seda, kuidas mõõta turundustegevusi, mille mõju ei avaldu kohe müüginumbrites, ning kuidas vale eesmärgistamine võib olla üks peamisi põhjuseid, miks detsembris turundustegevustest loobutakse.

Saadet juhib Jana Tõkman.
Fotol: (vasakult) Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm ning Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann.
Foto: Anne-Liis Paenurm</description>

B2B-turunduses levib igal aastal sama veendumus: …

B2B-turunduses levib igal aastal sama veendumus: detsembris oste ei tehta, otsustajad on puhkusel ja turundustegevused võib rahulikult pausile panna. See arusaam elab visalt edasi, kuigi harva toetub see tegelikele andmetele. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas detsembris oste sooritatakse, vaid kas sel ajal kujuneb eelistus nende pakkujate kasuks, kes on otsustaja jaoks nähtavad.

Saates "Müüdid B2B-turunduses“ vaadatakse sellele uskumusele otsa faktide kaudu. Arutelu keskmes on küsimus, kas detsember on päriselt madalhooaeg või hoopis periood, mil ettevõtted teevad kokkuvõtteid, panevad paika järgmise aasta eelarved ja jõuavad otsusteni, mille realiseerumine jääb küll kevadesse, kuid mille alus luuakse just aasta lõpus.

Saatekülalised, Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann ning Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm, toovad välja, mida näitavad tegelikud tarbimis- ja meedianumbrid. Räägitakse sellest, kuidas muutub detsembris lugejate ja kuulajate käitumine, millist sisu sel ajal otsitakse ning miks „vaiksemad kuud“ võivad pakkuda turundajale hoopis konkurentsieelise – eeldusel, et eesmärk ei ole kiire müük, vaid nähtavus ostuotsuse kujunemise faasis.
Saade käsitleb ka seda, kuidas mõõta turundustegevusi, mille mõju ei avaldu kohe müüginumbrites, ning kuidas vale eesmärgistamine võib olla üks peamisi põhjuseid, miks detsembris turundustegevustest loobutakse.

Saadet juhib Jana Tõkman.
Fotol: (vasakult) Äripäeva turunduslahenduste osakonna juht Jana Tõkman, Äripäeva tellimuste ja turunduse juht Siim-Sten Palm ning Dentsu turundus- ja meediaagentuuri strateeg Anna Kuulmann.
Foto: Anne-Liis Paenurm

16.11.25 Müüdid B2B turunduses: B2B-turunduse konkurentsieelis võib sündida madalhooajal

<description>Millist väärtust loob distribuutor kaubandusahelas ja miks ei ole isegi suur jaemüüja ilma temata efektiivne? Kodupaberi ehk ARENi müügidirektor Katrin Riisalu selgitab, kuidas hulgimüüja aitab tooted turule viia, hoida tarnekindlust ja hallata riske. Samuti räägib ta, kuidas jaemüüja ootused distribuutorile ajas kasvanud on.

Saates tuleb juttu ka kampaaniamüügist, sortimendi optimeerimisest ja sellest, miks odavaim toode ei pruugi olla soodsaim valik. Lisaks avatakse, kuidas mõjutavad turu väiksus ja paralleelkaubandus hulgimüügi majandusmudelit ning miks tarneahelas jagatud vastutus aitab riske paremini maandada.
Kuuleme ka, kuidas sünnib koostöö rahvusvahelise tootjaga ning miks mõni bränd kaob turult pärast otsemüügile üleminekut. Lõpuks toob Katrin Riisalu välja, millest koosneb edukas distribuutori mudel tulevikus.

Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust.
Fotol:  (vasakult) Kodupaberi müügidirektor Katrin Riisalu ja Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil
Foto: Äripäev</description>

Millist väärtust loob distribuutor kaubandusahela…

Millist väärtust loob distribuutor kaubandusahelas ja miks ei ole isegi suur jaemüüja ilma temata efektiivne? Kodupaberi ehk ARENi müügidirektor Katrin Riisalu selgitab, kuidas hulgimüüja aitab tooted turule viia, hoida tarnekindlust ja hallata riske. Samuti räägib ta, kuidas jaemüüja ootused distribuutorile ajas kasvanud on.

Saates tuleb juttu ka kampaaniamüügist, sortimendi optimeerimisest ja sellest, miks odavaim toode ei pruugi olla soodsaim valik. Lisaks avatakse, kuidas mõjutavad turu väiksus ja paralleelkaubandus hulgimüügi majandusmudelit ning miks tarneahelas jagatud vastutus aitab riske paremini maandada.
Kuuleme ka, kuidas sünnib koostöö rahvusvahelise tootjaga ning miks mõni bränd kaob turult pärast otsemüügile üleminekut. Lõpuks toob Katrin Riisalu välja, millest koosneb edukas distribuutori mudel tulevikus.

Saadet juhib Nele Peil Kaupmeeste Liidust.
Fotol:  (vasakult) Kodupaberi müügidirektor Katrin Riisalu ja Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil
Foto: Äripäev

16.12.25 ST| Kaupmehe eduvalem. Mis teeb distribuutorist väärtusliku partneri jaekaupmehele?

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

Äripäeva raadio

Details

Recent Episodes