Puuduta Mind

„Sa, noor õpetaja, tahad meie viimase rõõmu ka ära võtta,“ öelnud kord Kaarma vanamemmed kirikuõpetaja Jaan Tammsalule, kui too neid keelepeksmise pärast noomis. Räägime keelepeksu kadalipust mitu korda läbi käinud Tammsaluga tagarääkimise patust, abielust ja inimlikust lähedusest. Tammsalu tõmbas 30. oktoobril raamatuesitluse ja muusikalise tulevärgiga joone alla oma 20aastasele tööle Tallinna Jaani kirikus.

„Puuduta mind“ saate külaliseks on seekord enesetervendusterapeut Maria Hanson, kelle kirg tantsu vastu sai alguse juba varases lapsepõlves. Praegu juhib ta Stockholmis oma nime kandvat tantsustuudiot. Aastaid tagasi viisid läbipõlemine ja kilpnäärmehaigus, mille sümptomeid pidas naine alguses ekslikult menopausiks, Marika totaalse elustiilimuutusteni. Nüüd juhendab ta inimesi väikeste harjumuste kujundamisel, mis aitavad terviklikult paremini elada.

Seekordseks „Puuduta mind“ saate külaliseks on mässajast kunstnik Fideelia-Signe Roots, keda kõnetavad enim soorollide ja võrdsuse teemad. Teda teatakse ka naisena, kes raputas umbes kümme aastat tagasi Eesti ühiskonda sellega, et kõndis paljaste rindadega 161 kilomeetrit Tartust Põhja-Eestisse. Fideelia meenutab, et kord tuli talle justkui kosmosest pähe eelmise sajandi teoreetiku Theodor Adorno provotseeriv lause: „Kunstnik peab mässama KOHE!“ ning seda joont püüabki värvikas naine ka enda elus hoida.

Tere, head „Puuduta mind“ saate vaatajad! Suur rõõm on üle pika aja taas Ants Rootslasega saadet juhtida. Meil on seekord pisut kummaline saade – mõnes mõttes on meie külaline meiega sarnane, mõnes mõttes aga täiesti teisest puust. Mis meid kõiki kolme ühendab? Külaliseks on koolitaja, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp. Ja üllatus, üllatus – hakkame lahkama Ants Rootslase eraelulisi probleeme, mis on röövinud talt ööune. Oktoober on ühtlasi ka vaimse tervise kuu, seega on luubi all meelerahu ja iseendaga toime tulemine mentaalsel tasandil.

„Puuduta mind“ saate külaliseks president Konstantin Pätsi roosiaias on seekord Imbi Paju (65) – mitmekülgne looja, kirjanik, dokumentaalfilmide tegija ja esseist. Rahvusvahelise läbimurde saavutas ta 2005. aastal, kui esilinastus tema dokumentaalfilm „Tõrjutud mälestused“ ja aasta hiljem samanimeline raamat. Hiljuti ilmus Imbi sulest aga paljude suureks üllatuseks hoopis lasteraamat, milleni ta jõudis isa surma ja leina kaudu. Imbi isa tegeles terve elu metsakasvatuse ja loodushoiuga ning nii sündiski kogu pere ajalooraamat „Kadrioru aednik.“