<p>Toomas Pauri saates võeti ette teema, millest räägitakse harva, kuid mis puudutab Eesti tulevikku sügavalt: põlisrahvaste staatus, identiteet ja õigused. Stuudios olid Jüri Varik ja Rando Pajula – mehed, kes ei räägi loosungitest, vaid juurtest.Arutelu keskmes oli küsimus, kes me oleme rahvana ja kui hästi me oma päritolu tegelikult tunneme. Toodi esile, et sajandite ränded ja sõjad on Eestit muutnud, kuid see ei tähenda, et kohalik identiteet oleks kadunud. Pigem on see jäänud unarusse.Kõlas mure: majandushuvid, poliitilised otsused ja riiklik planeerimine võivad survestada kohalikke kogukondi ning nende ajaloolist elukeskkonda. Maa ei ole ainult kinnisvara – see on mälu, järjepidevus ja kuuluvus.Juttu tuli ka rahvusvahelistest põlisrahvaste õiguste standarditest. Kuigi maailmas pööratakse neile üha enam tähelepanu, on Eestis see teema jäänud tahaplaanile. Jüri Varik rõhutas, et paljud eestlased ei tea isegi oma kihelkondlikku päritolu – ometi rajanes just sellele ajalooline kogukondlik Eesti.Rando Pajula tutvustas põlisrahvaste tuumrühma ideed: kogukonnad, kelle juured ulatuvad samasse kihelkonda vähemalt kolme põlvkonna taha. See pole romantika, vaid katse taastada sidet koha ja kogukonna vahel.Kõne alla tuli ka Nursipalu harjutusväljakute teema – mürasaaste, keskkonnamõjud ja kohalike inimeste tervis. Küsimus pole ainult kaitsepoliitikas, vaid tasakaalus riigi ja inimeste vahel.Saate üks läbiv sõnum oli selge: põlisrahvaste liikumine ei kuulu ühelegi parteile. See on kogukondlik algatus, mis püüab tugevdada kohalikku elu, kultuuri ja koostööd üle poliitiliste piiride.Lõpus kõlas üleskutse kodanikualgatusele. Tugev Eesti ei sünni ainult Toompeal – see sünnib kihelkondades, külades ja kogukondades, kus inimesed teavad, kes nad on ja kust nad tulevad.</p>