Leelo Tungal: oleksin aumärgi ära andnud, kui sõbranna oleks vaid elus
„Kui päevaretkelt koju jõuan, on koeral pissihädast käpad ristis, ise olen väsinud ja näljane, närtsinud lillekimp käes. Kui end sedasi kõrvalt vaatan, ajab see vahel naerma,“ jutustab Eesti kirjanduse kroonimata kuninganna Leelo Tungal, kes naudiks hea meelega koos neljajalgse sõbraga kodus omaette toimetamist, ent postkast ajab kutsetest ja soovidest üle ääre.